reede, 15. juuni 2018

Põsed musile ... Või oli see musid põsele...

   Hei hei..
   Hommikul sai kohe hobujõhvi kraasima hakatud. Muidugi sai veidi ka nalja visatud, kuigi südames oli veidi kurbust kõigil tunda.
  Üks pilt siis peale kraasimist..



Peale seda läks vahekangas kohe selga. Mida sai etapiliselt pingutatud ...



Kibe kiirelt sai ka kangas välja lõigatud, muster sobiva kohapealt paika aetud

Juba hakkab looma ...


Kuni selle pildini... Lõige sai ilmselt liiga kaugele tehtud ja rebenes veidi, mis tõttu tuli karm otsus vastu võtta, et läheb uus kangas. Kuna ka ilunael ei oleks seda ära katnud ...


Kibe kiirelt uus kangas välja lõigatud ja ka esimene pingutuski tehtud. Kuid sinna maale see tool minust kahjuks jäi, ja boss lohutas, "IT'S OKEI" Dont be sad! 



Selline jäi siis laud meie äratulekul.
Argo jõudis veel ühed vedrud koos sadulavööga istmele panna ... Ja minul olid juba ka ilu naelad välja otsitud, uus terve karp 😂


Siin siis enne lahkumist üks ühispilt, vasakult,- Argo, Guillame (boss) ja mina!


    Koju minnes muidugi kohtasin seal La Centre ühe kohviku ees ühte araablannat, kes kohe kaugelt käsi püsti ja minu lähemale jõudes ka põsemusitamiseks läks-😂 naljakas muidugi on, meie eestlaste jaoks, aga tegin selle tsirkuse kaasa.           Kohtasin teda eile ühe baari ees, kui viimast korda siin neljapäeva melu otsustasin uurida  ja puurida, et  kes mis ja kus ...( Baaride ees on toolid ja lauad , kus saad väljas istuda, ei pea 4 seina vahel olema)
  Täitsa tore oli. Ainult et ta üldse, üleüldse kohe "no parlevuu anglee". Ühed tüübid siis olid tõlgiks 😂 , Tädi oli no nii jutukas kohe , küll tema võis lobiseda , aga kahjuks pidi tegema seda läbi vahendajate. Samuti ka täna kohviku ees, ilmselt oli see sõbranna , kelle käest ta nõu ja inka sõnu kogu aeg küsis 😂.
    Edasi läksin siis kodunt läbi ja poodi, kui enne poodi tuli üks kutsekooli tüdruk oma trepikojast välja , no muidugi, mis te ise arvate mis sai ?! Muidugi läks jälle põsemusitamiseks, ja loomulikult soovis head koduteed , ja küsis kas on ka kurb lahkuda jne. Tükk aega vatrasime . Kohtusime temaga esimest korda eile, kui ta Jean Louis ga meie praktika kohas käis. (Muuseas, ta oli ise ka siin praksis olnud )
  Tuttavaid ja n-ö "sõpru" on meie tänavapeal palju, kel kohe kaugelt on käsi püsti ja tervitus huulil. Sama ka juuksuri tädi 😂 keda sai ka korra nende moodi tervitatud , põsemusitamisega. Muide, pole nii et suvaliselt musitad,- vaid vasak põsk esimesena siis parem, vot. Jätke meelde , kui La France tulete.

    Hetkel miskit rohkem laksust ei meenu, kui meenub, kirjutan ... Ok?!
     Aa...
Siin käisin siis mõtteid ammutamas blogi jaoks ja muidu õhtuti istumas, ja ka vestlemas möödujatega,(kõik tuttavad näod muidugi)  kes siin samades majades elavad.
  Argo tuli poest ja tegi kohe paar klõpsu.  Pilk reedab , et kurbus on hinges .....


Teisel klõpsul juba vähe lõbusam nägu...

   

   Lõpetuseks mis ma oskan öelda ....


     Kindlasti elasime siin kellegi unistust , aga kadeduseks põhjust pole , ausalt , me pidime siin lillegi , st heinagi liigutama , ja ei olnud pelgalt palmi all vedelemas ... Kuigi siin isegi olid mõned palmid eraaedades ...



   Siinkohal oleks ka paslik kõiki asjaosalisi tänada kes kaasa elasid, ja tänu kellele see reis üldse teoks on saanud ..


   Tänud lähevad siis : 
Haapsalu kutsehariduskeskus; Heli 
Heimo (välissuhete korraldaja)
 Marek Tarkin ( polsterdus õpetaja)
Janne Muuli (õmblus õpetaja )
  Kert Pallo ( ETV ; lipuvarda üles tassimine ja ka lipu heiskamine Eiffeli otsa)
  Sõpru, kes laenasid nii seljakotte kui reisikohvreid.
  Samuti  Kõiki kaaskannatajaid , Argo ja Astra .

Olge mõnusad .

        R.

2 kommentaari:

  1. Aitäh, oli tore kaasa elada. Tuttavad paigad ja tänavad kõik pildis. Jõudu edaspidiseks!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suured tänud lõpuni vastu pidamast, ja olge mõnusad 😉

      Kustuta

Juhhuu , home sweet homme , allmost ...        Hommikul kell 05..  kuid ka see ei läinud seiklusteta 😂 panime mööda veidi hommikul ...